laupäev, 20. detsember 2008

Vale napoleonikook

KOOGI ISELOOMUSTUS:


See on lihtsalt valmistatav kook, mille puhul võrreldes tavalise napoleonikoogiga ei kasutata lehttainast põhjade küpsetamiseks, vaid põhjadeks kasutatakse hoopis poes müügil olevaid vahvlilehti. Vahvlilelehti müüakse A ja O poodides, Konsumis, Maximas, Viljandis ka Leola poes, kindlasti kuskil veel.
Vahvlilehtede vahele panekuks tuleb keeta keedukreem.
Kook on vähemalt sama hea kui päris napoeleonikook või isegi parem, kuid tunduvalt lihtsam teha.
Hea kui on võimalus kasutada mikserit munakollaste ja suhkru vahustamiseks, aga kui ei ole, siis tuleb kahvli või vispliga võimalikult kaua kloppida, et munakollase-suhkrusegust saaks vedelam segu.

Munakollaste eraldamiseks oleks vajalik munavalge eraldaja, panen siia lingi, kuhu vajutades saab selle kohta täpsemalt lugeda: http://toidud.blogspot.com/2008/10/kasulikud-abivahendid-sgitegemiseks_1471.html

VAJA LÄHEB:

1 pakk vahvlilehti

Keedukreemi tegemiseks:

5 munakollast
poolteist detsiliitrit suhkrut
pool teelusikatäit vanillisuhkrut
2 supilusikatäit jahu
pool liitrit piima

TEGEMISKÄIK:

Keedukreemi tegemine:

Eralda munakollased munavalgetest. Munavalgetest võib teha muanvalgeomletti või valeri küpsiseid. Munakollased vahustada pooleteise detsiliitri suhkruga vedelamaks,
lisada 2 supilusikatäit jahu, vahustada segamini.
Pool liitrit piima panna pliidile potti soojenema, sinna hakata vähehaaval lisama munasegu, kogu aeg hoogsalt segades. Kuumutada kuni hakkab mullitamise häält kostma ja segades tunned, et segu pakseneb, kuid kuumutamine tuleks lõpetada enne kui keema hakkab, keeta ei tohiks, muidu tekivad kreemi sisse nagu keedetud munakollase tükikesed. Lisada vanillisuhkrut.
Lasta jahtuda, aeg-ajalt segades, et nahka peale ei tekiks.
Alguses peale kuumutamist on keedukreem üsna vedel, umbes hapukoore paksune. Jahtudes muutub aga palju paksemaks , nii et ei tilgu enam lusika pealt kohe maha.

Koogi kokku panemine:

Minul olid ristküliku kujulised vahvlilehed, pakis oli 16 vahvlilehte, olen kunagi näinud ka ümmargusi lehti. Kuna ei tahtnud nii väikest kooki nagu vahvlileht on, panin 2 vahvlilehte kõrvuti ristküliku kujulisele kandikule. 4 lehte jätsin üle, kasutasin siis 12 lehte põhjadeks ehk 6 kahest kõrvuti asetsevast vahvlist kihti.
Vahvlilehed võiks enne morsiga läbi immutada. Ükskord tegin ilma immutamata, lusikaga söömiseks jäävad nii lehed liiga kõvad, kuigi pealtnäha ja katsudes on nad pehmed, jäävad süües veidi nätsked, mida immutatud vahvlilehtedega tehes ei juhtu.

Kuna vahvlilehed on suured, siis on neid halb immutamiseks vedeliku sisse kasta, kuna raske on leida nii suurt tasase põhjaga nõud, kuhu vahvlileht sirgelt sisse mahuks. Kuid kui on olemas suurem kõrgemate äärtega kandik, siis võiks sellele valada palju morssi ja kasta vahvlileht korraks mõlemalt poolt sellesse, nii et igalt poolt on märg. Kui sellist võimalust ei ole, siis tuleks vahvlileht panna otsapidi suurde kaussi ja lusikaga valada vedelikku vahvlilehele.


Kui esimene kiht vahvlilehti on immutatud, siis katta need jahtunud keedukreemiga, sinna peale panna uued immutatud vahvlilehed, mis katta jälle keedukreemiga ja nii edasi kuni kreem ja vahvlilehed otsas. Pealmisele kreemikihile pudista üks immutamata kuiv vahvlileht.

Pane kook külmkappi seisma, hea kui saaksid kooki hoida enne tarvitamist seal terve päeva või öö, et korralikult läbi imbuks. Lõika kook ruutudeks.

Kommentaare ei ole: